Author Archives: Kaia

Seekordne XX animeöö – post-apokalüpsis - võib jääda meie viimaseks animeööks seoses kiirelt läheneva 21. detsembriga. Kui peaks aga juhtuma, et me jääme ellu, siis seekordsest animeööst saab näpunäiteid elus püsimiseks tulevas post-apokalüptilises maailmas.

Kuupäevad: 1. detsember – 2. detsember

Toimumise aeg: 18:00 - hommik

Koht: Tartus, Kastani 38 ehk Nurg

Registreerimine: Üritus piirarvuga (25 inimest). Registreerimiseks saata oma pärisnimi ja kasutajanimi Sandāle või MetsJeesusele Bakasse privaatsõnumina või e-mailile sander.luik.0@gmail.com.

Registreerimata isikud siseneda ei saa!

Pilet: Tasuta

Söök ja jook: Igaüks võtab ise.


Kava:
Ergo Proxy
Tengen Toppa Gurren Lagann
Neon Genesis Evangelion
Akira
Trinity Blood
jt.

Soovitused teretulnud!

Rohkem infot leiate Bakast.

19. mail 19:00 toimub Nurus (Kastani 38) taas animeöö. Seekordne teema on yandere - üks animele omaseid tegelastüüpe. Yandere tähendab algselt hella ja hoolivat isiksust, kelle armastus muutub aja jooksul destruktiivseks. Enne vaatamist teen lühikese ettekande tegelastüübi ajaloost ja seejärel vaatame erinevaid animeid, kus yandered tegutsevad. Kuna tegemist on tegelastüübi, mitte žanriga, siis toimub ekraanil ka muud huvitavat.

Üritus on registreerimisega. Rohkem infot saab järgnevalt veebileheküljelt Baka.ee's.

MTÜ Animeklubi Asashio kutsub ettekannete õhtule:

"Üheksa magnituudi Jaapanis"

Kuupäev: 23. märtsil 2012
Kell: 19:00
Koht: Domus Dorpatensises, Ülikooli 7, II korrus (Tartus)

Aasta tagasi, 11. märtsil 2011, toimus Jaapanis Tohoku poolsaarest 70 kilomeetrit idas enneolematult võimas 9-magnituudine maavärin. Kuna katastroofi epitsenter asus keset Vaikset ookeani, kaasnes tõugetega ka laastav hiidlaine. Tegu oli Jaapani ajaloo tugevaima registreeritud maavärinaga, mis ka maailma edetabelis asetus kõrgele viiendale kohale. Sündmus leidis aset kell 14:46 (Eesti aja järgi 07:46), mil inimesed olid parasjagu tegemas oma igapäevaseid toimetusi. Asudes maailma ühes seismiliselt aktiivseimas piirkonnas, on Jaapanil pikaajaline kogemus võitluses loodusjõududega. Majad on maavärinakindlad, rannikul laiuvad hiidlaineid peatavad betoonmüürid ning jaapanlastele õpetatakse maast madalast, kuidas kõige kiuste looduskatastroofis ellu jääda. Betoonkaitsed ranna ääres on ehitatud aga väiksemate lainete jaoks kui need, mis seekord rannikut tabasid. Lainete keskmine kõrgus ulatus kolmest kaheteistkümne meetrini, kuid registreeriti ka kuni 30-meetriseid laineid. Katastroofi poolt tekitatud hävitustöö oli laastav, kuid tänu jaapanlaste heale ettevalmistusele suudeti kõige hullem siiski ära hoida. Sellegipoolest ületas hukkunute ja kadunuks jäänute arv tihedalt asustatud rannikualadel kahekümne tuhande piiri. Evakueerituid oli katastroofi suure hävitusala tõttu üle kolmesaja tuhande. Ka majanduslik kahju oli hiiglaslik – selles osas peetakse Tohoku maavärinat isegi ajaloo rängimaks. Lisaks tegi tsunami laastamistööd ka Fukushima tuumajaamas, mille alla andnud jahutussüsteemid tekitasid riigis tõsise tuumakriisi. Otsesest katastroofipiirkonnast väljaspool suutsid jaapanlased siiski säilitada rahu. Paanikat ei olnud ning segadus oli minimaalne, et mitte öelda olematu. Kriitika valitsuse ja tuumajaama omanud firma vastu oli tugev, kuid mitte midagi erakordset. Tuumahüsteeria tekitamisele suutis tugevasti kaasa aidata hoopis välismaine meedia. Kõnekaks osutus ligi poole miljoni välismaalase lahkumine, kelle näol oli valdavalt tegemist turistidega, kuid lahkujate seas oli ka kohapeal töötavaid ja õppivaid inimesi.

Touhoku looduskatastroofi võib pidada erakordseks veel sellegi poolest, et tegemist oli esimese tsunamiga, mida on õnnestunud nii põhjalikult jäädvustada. Mitte kunagi varem pole ühtki hiidlainet nii palju pildistatud ja filmitud. 23. märtsi õhtul räägitakse Domus Dorpatensises sellest, mis aasta aega tagasi Jaapanis toimus ja miks just nii läks. Esinejate seas on Eesti Geoloogia Keskuse juhtivseismoloog Heidi Elisabet Soosalu (Ph.d), kes räägib lähemalt maavärinate ja tsunamide geoloogilistest protsessidest ning tutvustab Tohokus toimunu eripära. Pilguheite jaapanlaste tektooniliselt ebastabiilsesse ellu pakub Tartu Ülikooli jaapani keele lektor Eri Miyano. Eesti noormees Rasmus Kütt, kes looduskatastroofi ajal viibis Jaapanis, annab ülevaate kohalpeal toimunust välismaalase pilgu läbi.

Üritus on kõikidele huvilistele tasuta!

On aeg märtsi koosolekuks!

Räägime:
- üritustest üldiselt.
- Digitaalallkirja võludest.
- Ettekandeõhtu.
- Muud teemad.

Kellaaja täpsustan varsti. Kõik huvilised on oodatud.

NB! Koosoleku koht muutus, selleks on Lossi 3 õppehoone (Pirogovi platsi kõrval. Uksest sisse ja paremale, endises kohvikus, nüüdses olemise nurgakeses). Koosolek algab 14:00!

Asashio kutsub oma liikmeid, sõpru ja kõiki, kes tahavad meie sõbraks saada, koos sõbrapäeva tähistama!

Üritus toimub 17.veebruar 2012
Algus kell 20:00 ja lõppeb 02.30
Piletihinnaks on 2€ (klubiliikmetele, kellel liikmemaks makstud, tasuta)
Üritus toimub Tartu Laululava all LaLaLaa (lisan aadressi hiljem)

Mis toimub? Vihume tantsu, mängime seltskonnamänge, naudime olemist ja tähistame valentinipäeva.

Mida tuleb kaasa võtta?
*Vahetusjalanõud, või soojad sokid. Ruumi välisjalanõudega ei saa
*Armastuskirjad ja kingitused kallikestele Kallis Kallis
*Kindlasti hea tuju :P
*Oma joogipoolis. Kohapeal on mõnusat näksimist.
Alaealistel alkohol keelatud!

Asashio Tartu koosolek toimub 21. jaanuaril Lille majas (Lille 9) 14:00.

Teemad:

- mahjong
- valentinipäeva pidu
- animeöö
- intellektika
- muud asjad

Tundub, et veebruar tuleb aktiivne!